Granada laadapäev

Pühapäeva hommikuti toimub suurem rahvastiku liikumine linna idaserva, kuhu on kogu oma kauba kokku vedanud nii mehhiklased, mustanahalised kui ka kohalikud hispaanlased. Turg on nende kolme grupi vahel ilusti tsoonideks jaotatud, ja kui mõni kogenematu neegripoiss oma cd-plaadid hispaanlase leti kõrval maha peaks laotama, saab ta paari karmima sõna osaliseks ja on platsilt kahe minuti jooksul kadunud. Laat iseenesest on esmapilgul väga rikkalik, aga asjade leidmine ja nende hinna teadasaamine nõuab juba peenemat tehnikat.
Mina sattusin laadale kahjuks 35 kraadise kuumaga, nii et minu võime millessegi süveneda, veel enam võõras keeles kaubelda oli sel päeval natuke alla arvestust. Nii ma siis jalutasin selle rahvasumma sees, ehmatades iga kord kui mõni kaupmees otsustas hinna langetamisest juhtumisi täpselt minu kõrva ääres ülikõva röökimisega teada anda. Lõpuks, olles täitnud oma käekoti värskete puuviljadega, silkasin bussijaama, rinnus rõõmus tunne, et varsti saab tagasi kesklinna, kus ei pea võitlema ruutmeetri eest millel sa parasjagu seisad:)